Joppamise koefitsent
Õnn ja vedamine ei ole kuidagi seletatav, ennustatav, õpetatav või omistatav. See on vahelduva eduga esinev fenomeen, millel on alati selle osakssaajat rahuldav tulemus. Kellel veab, sellel veab, mõnel püsivamalt, mõnel ajutiselt kuid sellegipoolest jääb see mänguks loosirattal, mille peatumist õiges kohas me ilma sohkitegemata kuidagi ei saavuta. Ahmides meid ümbritsevast meediast sisse elutarkatade ja trenditeadlike bimbode, pupede, bravuuritaride ja salakelmidest ärihaide õpetusi, kuidas paremini hakkama saada, läbi lüüa äris või isiklikus elus, võiks mõelda küll, et kui kõike teha nii nagu nemad, siis lähebki hästi. Seejuures lisavad õli tulle muidugi ka horoskoobid, mis on juba aegade hämarusest silmamoonduse musternäitena inimesi hullutanud. Nii nagu usume horoskoope, võime sama targalt uskuda ka nõidu, posijaid ja muid sulelisi-karvaseid, kes kõik õnne ennustamatust ärakasutades endale varandust kokku ajavad. Mida kauem ja suurema tõsidusega nendetaolised oma rida ajades meile hämavad, seda usutavam see mull tundub - paraku aga ei tee see kindlasti meid õnnelikumaks.
Õnnelikud ja õnnetud
Õnne valemit ei ole olemas. See, kas meil juba veab, alles hakkab vedama või varsti enam ei vea, ei ole otselt ega kaudselt seotud meie väljanägemisega, mida me mis järjekorras teeme, kui rikkad ja ilusad me oleme või millist stardipositsiooni omame. Vedamise tõenäosus on kinni puhtalt meie isiklikus joppamise koefitsendis. Mõnel on see lihtsalt suurem, mõnel väiksem ja vastavalt sellele ka vedamise sagedus. Mõni ostab endale vana kasutatud auto ja see peab hästi vastu. Teine ostab salongist tuttuue ja käib iga nädal sellega teeninduses, olgugi et uus peaks paremini vastu pidama kui vana. Kui inimese üks abielu on luhta läinud ei tähenda, et nii juhtub ka tema järgnevaga. Kas meil veab hea töökoha leidmisel, tervisega, isiklikus elus ja armuasjades, liigitab meid ajutiselt õnnelikeks ja õnnetuteks ja ei tähenda, et õnnetud oleksid saanud õnnelikeks juhul, kui nad midagi teisiti oleks teinud.
Ebausk ja Eneseusk
Õnn on seotud usu ja ebausuga, mis on tunne, mis eksisteerib samuti meie ettekujutustes. Kas peale musta kassi teeületust midagi halba juhtub või oleks halb ka peale kirju kassi jooksu või kassitut teed juhtunud, on samuti seotud vaid igaühe õnne ja personaalse vedamisprotsendiga. Pidev mittevedamine põhjustab aga hädasid – kellel stressi, masendust, depressiooni, südameprobleeme. jne. Pole vahet, mida me teeme, tegemata jätame või mis järjekorras midagi teinud oleksime. Riske võib vähendada, kuid neid ei ole võimalik elimineerida. Me võime kopsuvähki haigestumise tõenäosust vähendada mittesuitsetamise abil, kuid surra sellegipoolest kopsuvähki ja samas lugeda järjekordsest pikaealisest, kes väidab oma ea saladuseks olevat igapäevase rummi ja sigarid. Liikluseeskirjadest kinni pidades on õnnetusse sattumise tõenäosus väiksem, kuid ei välista nende juhtumist. Müsteeriline juhuslikkuse sündroom, mis annab aluse meie õnnele ja õnnetusele on veel avastamata, kuid kahtlemata on üheks edasiviivamaks jõuks aga hoopis eneseusk. Soovin meile kõigile rohkem eneseusku kuid pidagem meeles, et õnn on ja jääb alati ettearvamatu tõenäosusega elutäringu veeretamiseks.